HUVITAVA BIOLOOGIA KOOL
  • Uudised
  • Lasteaedadele
  • Koolidele
  • Loodushuvilisele
  • Materjalid
  • Tooted
  • Kontakt

Soovitused linnuhuvilisele 2021. aastaks

Loodushuvilisele

  • Loomavaatlusretked
  • Linnuvaatlusretked
  • Linnulaagrid
  • Linnuhuvilisele
    • Soovitused linnuhuvilisele 2021. aastaks
    • Talvised aialinnud - raskemini eristatavate liikide määramine
    • Lähipäevil saabuvad meile esimesed rändlinnud
    • Määramismäng - leia liigikaaslased
    • Algav nädal annab linnukevadele õige hoo
    • Määramismängu vastused
    • Juhendatud rändevaatlus Põõsaspeal
    • Põõsaspea neemel vaadeldi roosakajakat
    • Sabatihastel on käimas arvukas invasioon
    • Sügise esimesed vöötkakud on liikvel
    • Lääne-Eestisse on oodata kevadekuulutajaid
  • Loodushuvilisele
  • /
  • Linnuhuvilisele
  • /
  • Soovitused linnuhuvilisele 2021. aastaks

Uue (linnu)aasta alguseni on jäänud vähem kui 3 päeva. Ornitoloog Tarvo Valker jagab harrastuslinnuvaatlejatele mõningaid  soovitusi nii jaanuariks kui ka kogu eelseisvaks aastaks.

1. Osale mõnes ornitoloogilises harrastusteaduse projektis

Üha suurem roll lindude uurimisel on harrastusteadusel, kus saab oma panuse anda iga linnuhuviline. Kui andmete kogumisse panustab sadu või koguni tuhandeid inimesi, siis on võimalik koguda andmestikku, mida ühel teadlasel või teadlaste rühmal on võimatu või vähemalt äärmiselt raske koguda. Sealjuures napib sageli andmeid just üldlevinud ja arvukate liikide kohta, keda me õige sageli kohtame ja kelle arvukuse muutusi me tihti tähelegi ei pane.

Oma panuse saab anda juba jaanuaris. Suurepärane võimalus selleks on osaleda jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuval Talvisel aialinnuvaatlusel, mida korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Selles osalemine eeldab vaid mõnede tavalisemate talviste aialindude tundmist ning aega võtab see tegevus kõigest ühe tunni. Tänu kogunenud andmestikule saavad ornitoloogid parema ülevaate selle kohta kuidas läheb meie arvukamatel aialindudel, aga kogunev teave aitab muuhulgas uurida ka mõnede lindude rändekäitumise muutusi. 

Lisaks sellele toimub jaanuaris traditsiooniline rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus. Ka selles saavad panuse anda väga paljud harrastuslinnuvaatlejad ja loodusfotograafid. Täpsemalt juhendi kaasalöömiseks leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.

2. Talleta oma linnuvaatlused andmebaasi

Usun, et kõik lindudest huvituvad inimesed on ühel meelel selles, et linnuvaatlus on äärmiselt tore tegevus. Kahtlemata pakub lindude vaatlemine rohkelt häid emotsioone ja see on üks meeldiv lisapõhjus veetmaks rohkem aega õues värskes õhus. Seejuures saab linnuvaatlusega edukalt tegeleda ka ajal, mil paljudele tegevustele on kehtestatud piirangud. Lindude vaatlemiseks ei pea kuhugi sõitma ja linde saab edukalt vaadelda nii üksi kui pereringis. Selle kõige juures oleks tore kui midagi lindude heaks ka tagasi anname. Üks oluline tegevus selle juures on oma linnuvaatluste lisamine avalikku andmebaasi. Selleks pakub suurepäraseid võimalusi Plutof-i andmebaas, mida tuntakse eelkõige selle väljundi eElurikkus järgi.

3. Alusta aastanimekirja pidamist.

Peagi algab uus aasta ja väga paljud linnuhuvilised alustavad 1. jaanuaril aastanimekirja pidamist. Julgen aastanimekirja koostamist soovitada kõigile linnuhuvilistele. Kui igast vaadeldud linnuliigist vähemalt üks vaatlus Plutof-i andmebaasi kanda, siis on võimalik oma aastanimekirja mugavalt pidada seal. Loomulikult võib nimekirja hoida ka lihtsalt enda arvutis või pabermärkmikus. Aastanimekiri on hea võimalus jälgida kui palju liike eri aastal kohtame. Erinevatest linnuvaatlejate poolt peetavatest nimekirjadest saab põhjalikumalt lugeda raamatust “Kuidas saada linnuvaatlejaks?”.

4. Avasta mõni kodulähedane linnupaik

Nagu eelpool mainitud, siis linde saab vaadelda kõikjal. Vaata oma kodukohta ja mõtle, kus võiks leiduda linnurohkeid paiku. Talvisel ajal on lindude jaoks kõige kriitilisem toidu kättesaadavus. Kindlasti on keegi talvitamas lahtise vee ääres. Seega tasub üle vaadata kärestikulisemad jõelõigud, allikakohad ja mere ääres liikudes kindlasti ka rannik. Talvekuudel on väga linnurohked lindude toitmiskohad. Talv on olnud pehme ja seetõttu võib neis praegusel ajal näha söögimajade juures veel erinevaid rändlinde, nagu näiteks metsvinte ja kuldnokki. Suuri värvuliste, eriti vintlaste parvi, võib talvel näha suuremate karjalautade või viljakuivatite juures.

Kindlasti lugege põhjalikumaid soovitusi ja näpunäiteid raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (nt. peatükk "Linnuvaatlus ja elupaigad" ning "Linnuvaatlus läbi aasta"). 

2021. aastal korraldab linnuklubi Estbirding ka linnuvaatlusvõistluse "Oma linnuala", mis on suunatud just vaatleja kodukandi linnurikkuse avastamisele. Osalemishuvi korral tutvu reeglitega Estbirdingu kodulehel. 




Huvitava Bioloogia Kool 2020. Kõik õigused kaitstud. 
  • Uudised
  • Lasteaedadele
    • Õppeprogrammid
      • Põnev putukamaailm
      • Talvised pargilinnud
      • Kevadlilled ja liblikad
      • Metsloomad
      • Nägemine loomariigis
      • Lindude elu talvel
      • Jäljed linnas ja metsas
    • E-loengud
    • Koolitused
      • UUS - Tähelepanust ja mälust lasteaiaõpetajatele
      • Katsete läbi viimine lasteaias
      • Inimese meeled
      • Õuetegevused lasteaias
      • Lasteaia õpiõue rajamine
      • Õppekavad
    • Teadusring
  • Koolidele
    • Õppeprogrammid
      • Sügisesed metsaannid
      • Soo kui elukeskkond
      • Looduskaitse Matsalu rahvuspargis
      • Nutikas linnuõpe
      • Looduslik valik linnuriiigis
      • Ökoloogiline tasakaal looduses
      • Ajukahjustus ja sellest taastumine
      • Lindude elu talvel
    • Abimaterjalid
  • Loodushuvilisele
    • Loomavaatlusretked
    • Linnuvaatlusretked
    • Linnulaagrid
    • Linnuhuvilisele
      • Soovitused linnuhuvilisele 2021. aastaks
      • Talvised aialinnud - raskemini eristatavate liikide määramine
      • Lähipäevil saabuvad meile esimesed rändlinnud
      • Määramismäng - leia liigikaaslased
      • Algav nädal annab linnukevadele õige hoo
      • Määramismängu vastused
      • Juhendatud rändevaatlus Põõsaspeal
      • Põõsaspea neemel vaadeldi roosakajakat
      • Sabatihastel on käimas arvukas invasioon
      • Sügise esimesed vöötkakud on liikvel
      • Lääne-Eestisse on oodata kevadekuulutajaid
  • Materjalid
    • Loodusalased katsed lasteaias
      • Katse 1: Janune seller
      • Katse 2: Külmetav hüljes
      • Katse 3: Valged hambad
      • Katse 4: Väike uba
      • Katse 5: Näljased putukad
      • Katse 6: Töökas vihmauss
      • Katse 7: Huvitav hallitus
      • Katse 8: Värvilised silmad
      • Katse 9: Sulav jää
      • Katse 10: Kohev lumi
      • Katse 11: Talvised linnud
      • Katse 12: Puhkav pung
      • Katse 13: Kinnine käbi
      • Katse 14: Kaval kakand
    • Õuesõppe töölehed koolidele
    • Loodushariduslikud multikad "Miks? Miks? Miks?"
      • Miks puud talvel raagus on?
      • Miks sääsed verd imevad?
      • Miks kalad ära ei upu?
      • Miks koprad puid närivad?
      • Miks linnud laulavad?
      • Miks karud talvel magavad?
      • Miks putukatel tundlad on?
    • Projekt - Pöialpoisi konkurss (2018)
      • Abimaterjalid
      • Konkursi reeglid
    • Sarvikpüti inventuur 2020
    • Tööleht "Looduse bingo"
    • Tööleht "Õue ajaröövik"
  • Tooted
    • Ostutingimused
      • Privaatsustingimused
    • Privaatsustingimused
  • Kontakt