HUVITAVA BIOLOOGIA KOOL
  • Uudised
  • Lasteaedadele
  • Koolidele
  • Loodushuvilisele
  • Materjalid
  • Tooted
  • Kontakt

Põõsaspea neemel vaadeldi roosakajakat

Loodushuvilisele

  • Loomavaatlusretked
  • Linnuvaatlusretked
  • Linnulaagrid
  • Linnuhuvilisele
    • Soovitused linnuhuvilisele 2021. aastaks
    • Talvised aialinnud - raskemini eristatavate liikide määramine
    • Lähipäevil saabuvad meile esimesed rändlinnud
    • Määramismäng - leia liigikaaslased
    • Algav nädal annab linnukevadele õige hoo
    • Määramismängu vastused
    • Juhendatud rändevaatlus Põõsaspeal
    • Põõsaspea neemel vaadeldi roosakajakat
    • Sabatihastel on käimas arvukas invasioon
    • Sügise esimesed vöötkakud on liikvel
    • Lääne-Eestisse on oodata kevadekuulutajaid
  • Loodushuvilisele
  • /
  • Linnuhuvilisele
  • /
  • Põõsaspea neemel vaadeldi roosakajakat
Reedel, 6. augustil märkas Läänemaal Põõsaspea neemel rännet vaadelnud kogenud linnuvaatleja Margus Ellermaa rannas tegutsenud roosakajakat (Rhodostethia rose). Samas paigas vaadeldi 1995. aastal ka Eestis esimest roosakajakat. 

Roosakajaka 2. kalendriaasta noorlind Läänemaal Põõsaspea neemel. 6.08.2021. Foto: Ene Määr.

Roosakajakas on arktilistel aladel pesitsev väikest mõõtu kajakaliik. Eestile lähimad roosakajaka pesitsusalad asuvad Kirde-Siberis ja Gröönimaal. Põhja-Euroopas on tegu haruldase eksikülalisega. Näiteks Soomes on liiki vaadeldud üheksal korral, äsja Põõsaspeal kohatud lind on vaatluse tunnustamise korral Eesti alles 5. vaatluseks. See on ühtlasi ka esimene kord kui meil on liiki vaadeldud suvekuudel. Varasemalt on roosakajakat Eestis kohatud eelkõige hilissügisel ning ühel korral ka kevadel (mais). Viimati vaadeldi roosakajakat Eestis 2007. aastal Haapsalus. Sagedamini satub liik Briti saartele, kus on roosakajakat vaadeldud enam kui 100 korral. 
Põõsaspeal vaadeldud linnu puhul on tegu 2. kalendriaasta noorlinnuga. 
Roosakajakat kirjeldas liigina esmakordselt 1823. aastal arktiliste ekspeditsioonide korraldaja ja maadeavastaja James Clark Ross, kelle järgi on liik saanud ka oma inglisekeelse nime - Ross´s Gull. 

Loe lisaks.
EOÜ Linnuharudluste Komisjoni poolt aktsepteeritud vaatlused.
Valker, T. 2020. Kuidas saada linnuvaatlejaks?.

Huvitava Bioloogia Kool 2020. Kõik õigused kaitstud. 
  • Uudised
  • Lasteaedadele
    • Õppeprogrammid
      • Põnev putukamaailm
      • Talvised pargilinnud
      • Kevadlilled ja liblikad
      • Metsloomad
      • Nägemine loomariigis
      • Lindude elu talvel
      • Jäljed linnas ja metsas
    • E-loengud
    • Koolitused
      • UUS - Tähelepanust ja mälust lasteaiaõpetajatele
      • Katsete läbi viimine lasteaias
      • Inimese meeled
      • Õuetegevused lasteaias
      • Lasteaia õpiõue rajamine
      • Õppekavad
    • Teadusring
  • Koolidele
    • Õppeprogrammid
      • Sügisesed metsaannid
      • Soo kui elukeskkond
      • Looduskaitse Matsalu rahvuspargis
      • Nutikas linnuõpe
      • Looduslik valik linnuriiigis
      • Ökoloogiline tasakaal looduses
      • Ajukahjustus ja sellest taastumine
      • Lindude elu talvel
    • Abimaterjalid
  • Loodushuvilisele
    • Loomavaatlusretked
    • Linnuvaatlusretked
    • Linnulaagrid
    • Linnuhuvilisele
      • Soovitused linnuhuvilisele 2021. aastaks
      • Talvised aialinnud - raskemini eristatavate liikide määramine
      • Lähipäevil saabuvad meile esimesed rändlinnud
      • Määramismäng - leia liigikaaslased
      • Algav nädal annab linnukevadele õige hoo
      • Määramismängu vastused
      • Juhendatud rändevaatlus Põõsaspeal
      • Põõsaspea neemel vaadeldi roosakajakat
      • Sabatihastel on käimas arvukas invasioon
      • Sügise esimesed vöötkakud on liikvel
      • Lääne-Eestisse on oodata kevadekuulutajaid
  • Materjalid
    • Loodusalased katsed lasteaias
      • Katse 1: Janune seller
      • Katse 2: Külmetav hüljes
      • Katse 3: Valged hambad
      • Katse 4: Väike uba
      • Katse 5: Näljased putukad
      • Katse 6: Töökas vihmauss
      • Katse 7: Huvitav hallitus
      • Katse 8: Värvilised silmad
      • Katse 9: Sulav jää
      • Katse 10: Kohev lumi
      • Katse 11: Talvised linnud
      • Katse 12: Puhkav pung
      • Katse 13: Kinnine käbi
      • Katse 14: Kaval kakand
    • Õuesõppe töölehed koolidele
    • Loodushariduslikud multikad "Miks? Miks? Miks?"
      • Miks puud talvel raagus on?
      • Miks sääsed verd imevad?
      • Miks kalad ära ei upu?
      • Miks koprad puid närivad?
      • Miks linnud laulavad?
      • Miks karud talvel magavad?
      • Miks putukatel tundlad on?
    • Projekt - Pöialpoisi konkurss (2018)
      • Abimaterjalid
      • Konkursi reeglid
    • Sarvikpüti inventuur 2020
    • Tööleht "Looduse bingo"
    • Tööleht "Õue ajaröövik"
  • Tooted
    • Ostutingimused
      • Privaatsustingimused
    • Privaatsustingimused
  • Kontakt